Eesti saunaetikett: mida teha, mida selga panna ja mida mitte kunagi teha

Esimene põhimõte: see on pesemine, mitte pidu

Ainus mõtteline nihe, mis parandab enamiku külaliste vigadest, on mõista, et eestlaste jaoks on saun hügieen ja vaikne taastumine, mitte meelelahutus. Seal saadakse korralikult puhtaks, seal räägivad pered ilma telerita ja ajalooliselt sünnitati seal lapsi ning pesti surnuid. See pärand annab siiani tooni: hääl on tasane, telefonid jäävad ukse taha ja kedagi ei vaimusta see, kui kaua sa lavalael istuda suudad. Kui keegi jääb kümneks minutiks vait, ei ole see kohmetus, vaid ongi mõte.

Praktikas tähendab see, et käid duši all enne sisenemist, mitte ainult pärast — seebita end, loputa korralikult ja astu leiliruumi juba puhtana. See tähendab, et jalanõud jäävad riietusruumi, seepi ega koorijat leiliruumi ei võeta ning ühissaunas ei aeta habet ega koorita nahka. Juuakse eesruumis leilide vahel, mitte lavalael, ja kuigi õlu pärast sauna on tõesti traditsiooniline, on purjus peaga ühissauna tulek kiireim viis muutuda tüütuseks. Kõigepealt vesi, õlu alles kolmandana.

Riided, alastus ja rätik, mille peal istud

Ühest soost seltskonna saunas — mis on vanades avalikes saunades ja sõprade seas tavaline — käivad eestlased alasti ja ujumisriided mõjuvad pigem veidralt kui viisakalt. Segaseltskonnas, hotelli spaas või ühiskasutusega avalikus saunas on ujumisriided normaalsed ja sageli nõutud, nii et võta need kaasa. Suvekodu pere- ja sõpradesaun võib olla segaseltskonnaga ja alasti ning kutse sõnastatakse nii, et see on selge; kui kahtled, küsi otse, sest eestlased vastavad sellistele küsimustele piinlikkust tundmata.

Asi, milles järeleandmisi ei tehta, on istmealune. Võta kaasa väike rätik või selleks tehtud linane istmelina ja pane see iga kord enda alla lavale — see on hügieen, mitte kaunistus, ja selle vahelejätmine on kõige ebaviisakam asi, mida välismaalased siin regulaarselt teevad. Puitlavad tähendavad ka seda, et metall jääb ära: sõrmused, kellad ja augustusehted lähevad 90 °C juures valusalt kuumaks. Villane või viltsaunamüts ei ole naljasuveniir, vaid päris tööriist, et lavalael kauem püsida, ja maksab turgudel ning spaapoodides umbes €10–20.

Leil: kuidas aur tegelikult toimib

Kulbiga kuumadele kividele visatud auru nimetatakse leiliks ja selle üle otsustab see, kes istub kerisele kõige lähemal, või erasaunas peremees. Ära haara kulpi esimesel korral. Kui viskad, siis vähehaaval — pool kulpi korraga, ainult vett, ja küsi alati enne teistelt, sest suur vali kuumale kerisele tõstab tunnetatavat temperatuuri järsult ja võib lavalael istujale tõesti haiget teha. Keegi ei võida võistlust sellega, et seltskonna ära kõrvetab.

Eesti elektri- või puuküttega leilisauna temperatuur on tavaliselt 70–90 °C ja niiskus kõigub pärast iga viset tugevalt. Kuumus tõuseb järsult, nii et ülemine lava võib olla 20 kraadi kuumem kui alumine: kui on liiga palju, liigu allapoole, mitte välja. Sulge uks sisenedes ja väljudes kiiresti ja korralikult, sest lahtihoitud uks laseb leili välja ja toob kaasa etteheitva pilgu. Kui keegi lisab veeämbrisse ürte või õlleleili, on see tavaline; oma eeterlike õlide lisamine ilma küsimata mitte.

Viht ja kuidas mitte kedagi vigastada

Viht — lõunas vihk — on kimp lehtedega kaseoksi, mis lõigatakse juunis, kui lehed on pehmed, kuivatatakse ja leotatakse enne kasutamist soojas vees. Sellega vihtled ennast või kaaslast, patsutades ja pühkides nahka, et liigutada kuuma õhku, ergutada vereringet ja täita ruum lõhnaga, mis on Eesti kõige lähem asi rahvuslikule parfüümile. Kõige parem on värske kask; turgudel paari euro eest müüdavad kuivatatud vihad sobivad hästi, kui neid kümme minutit leotada.

Etikett: leota vihta enne, ära kunagi vihtle kedagi, kes pole seda palunud, ja alusta õrnalt seljast ja jalgadest, mitte näost ja kaelast. Liigu jalgadest ülespoole ja lase siis teisel end ümber keerata. Kui lehti hakkab tugevalt maha varisema, on viht otsas — kasutatud vihad lähevad prügikasti või komposti, mitte kerisele. Loputa lahtised lehed pärast lavalt ja põrandalt maha, sest märgade kaselehtedega vaibastatud ühissaun on kellegi koristada ja see keegi võib olla järgmine külaline.

Suitsusaun lõunas: hoopis teised reeglid

Võromaa ja Setomaa suitsusaun on omaette institutsioon ja selle traditsioon on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Korstent ei ole: tuli põleb viis kuni kaheksa tundi, suits täidab ruumi ja mustab seinad, seejärel eemaldatakse söed, ruum tuulutatakse ja pestakse üle ning sa käid saunas pehmes madalas kuumuses, umbes 60–70 °C, mis tundub leebem ja kestab kauem kui tänapäevane leilisaun. Saunaskäik kestab tunde, sageli koos söögi ning järve- või tünnisukeldusega leilide vahel.

Etikett on rangem ja väärib austamist. Tahmastele seintele ei tohi toetuda ega neid puutuda. Ära viska suitsusauna kerisele agressiivselt vett — seda korraldab peremees. Vandumine, vaidlemine ja vali jutt on seespool traditsiooniliselt keelatud ning mõnes talus tähistab algust lühike sõna või laul. Tegemist on ette broneeritud ja peremehe juhitud elamusega, mitte sissejalutamiskohaga: arvesta, et privaatne aeg tuleb seltskonnale reserveerida, tavaliselt €150–300 kogu sauna ja peremehe eest, Haanja ja Rõuge kõrgustikul ning Setomaa külade ümbruses.

Kuhu tegelikult minna ja mis see maksab

Kõige odavam ehe variant on Tallinna ajalooline avalik saun, kus Kalamaja kandi sõdadevahelise aja saunad peavad siiani eraldi mehe- ja naisteaegu umbes €8–15 eest koos kapi, lavaruumi ja püsikülastajatega, kes on siin käinud aastakümneid. Keegi seal ei mängi heaolutööstust. Võta kaasa oma rätik, lina, plätud ja šampoon, arvesta lihtsate plaatide ja asjaliku õhkkonnaga ning lepi sellega, et juhtnöörid võivad tulla eesti või vene keeles, žestid lünki täitmas.

Teises otsas müüvad Pärnu, Otepää, Haapsalu ja Kuressaare spaahotellid päevapääsmeid saunakeskusesse — tavaliselt leilisaun, kuivsaun, mõnikord suitsusauna moodi ruum ja bassein — umbes €15–30 eest, ja see on lihtne segaseltskonna ning ujumisriietega valik, kus personal räägib inglise keelt. Tallinna Noblessneri sadamalinnaku ujuv- ja tünnisaunad ning lõunas tunnitasu eest renditavad järveäärsed erasaunad on vahepealne variant, mida võetakse tavaliselt seltskonnale, mitte inimese kohta. Kui teed ainult ühe asja, broneeri Võrumaal juhendatud suitsusaun.

Leilid, jahutus ja korralik lahkumine

Kolm leiliringi on tavaline vorm: 8 kuni 12 minutit sees, siis välja jahtuma, ja nii korduvalt. Jahutamine ei ole valikuline ja just seal peitub nauding — järv, meri, külm dušš, veebruarikuine hang või lihtsalt külmas õhus verandal istumine. Kui on jääauk, mine sinna rahulikult sisse ja välja, ära sukelda, ja ära kunagi kasuta seda üksi. Joo leilide vahel vett või taimeteed; saun kuivatab kiiremini, kui inimesed arvavad, ja klassikaline viga on kolm pikka leili, mille vahel ainult õlu.

Jäta koht paremaks, kui leidsid: loputa oma lava kulbi või ämbriga üle, võta rätik kaasa, pane istmelina pesukorvi, kui see on olemas, ja sulge uks. Avalikus saunas jootraha ei anta ja juhendatud sauna puhul samuti mitte, kuigi vihakimbu või pudeli ostmine talust on tavaline tänuavaldus. Kui sind kutsuti pere erasauna, võta kaasa õlut, lastele mahla või midagi lauale — ja mõista, et kutse ise oli oluline žest.